Thursday, August 15, 2013

Andorra - Prantsusmaa - Monaco 2013 3.osa

9.päev
Mida üllatus, ärkame vihma krabina peale, ei mäletagi enam mis asi see on. Olen tähele pannud, et kui asi hakkab käest ära minema, siis loodus paneb ise kõik paika. Vahelduseks eestimaa suvi - päris mõnus. Ostame vihmavarju ja suundume Vaubani, et teha veidi luuret ülehomsel sprindimaastikul. Jõudsime järeldusele, et midagi keerulist tulla ei saa. 
Vihma nautimiseks tellime juustufondüü, see oli üks neist paljudest, mida pidime selle reisi ajal kindlasti ära proovima. Kuna hindasime oma võimeid üle ja tellisime koguse kahele, siis naudime seda kohalikku hõrgutist seni, kuni juust ei ole enam minu lemmiktoiduaine. Kolm kilo vedelat juustu kahe peale on liig, mis liig.
Kuna pole ammu sportlikke liigutusi teinud, siis otsustame täna täielikult puhata, süüa palju valku ja süsivesikuid ning tarbida mineraalide rikkaid jooke. Siis vaatame mis homme lühirajal saab. Õhtu lõpetame mõnusas pizza baaris, mis teenib meilt 10 punkti maitseelamuste eest.
10.päev
Taevas on jälle pilvitu ning termomeetri elavhõbeda sammas tavalises paigas tagasi. See ei tõota head õhtuseks lühiraja jooksuks, mil enamus rajast tuleb joosta bastioni ümbruse avatud aladel. Eile vihma tõttu ära jäänud matkapäev mägedes on nüüd paras soojendus algavaks Brianconaisi 3 päeva jooksuks. Nii teemegi algatuseks suusatrammiga 30 minutilise sõidu üles mäkke, et siis juba suunduda 2566 m kõrguse Proreli otsa edelweissi otsima.
Õhtune lühirada toimub Brianconaisis (Les Forts). Päris uus kogemus oli 10 meetri joonega kaardil joosta, kus kõrguse hoidmisel tuli väga ettevaatlik olla. Urmas kirjeldab väga emotsionaalselt, kuidas ta stardist esimesse punkti läks nagu otse mööda majaseina alla. Midagi keerulist samas ei olnud ning tehniliselt oli väga lihtne aga kuum ilm, tõusud ja hõre õhk tegid oma töö.
Tunnen, et kohalikega on siin raske võistelda. Kui nemad jooksevad mäest alla, siis minu mäest laskumine on pigem pidurdamine, kui jooksmine. Sealt siis aja vahe. Päeva lõppedes olen endalegi üllatuseks välja võidelnud kolmanda poodiumikoha ning selle eest premeerivad prantslased mind esmalt põsemusidega, nii nagu neil kombeks on ning seejärel moosipirukaga.
11.päev
Sprint Brianconaisi vanalinnas ja pargis (Cite Vauban et parc de la Scappe) tekitas paljudele veidi segadust ühte bastionisse minnes, kus kaardipilti jooksupealt vaadates tundus, et sinna polegi võimalik ilma keeluala ületamata minna. Appi tuli sõber luup, aga liiga hilja. Kaotasin väärtuslikud sekundid ning seega täna pjedestaalile asja polnud. Muidu oli sprint nagu sprint ikka oma väikeste trikkidega, aga Vaubanis oleks tahtnud veidi rohkem pusida. 
10.päev
Varahommikul pakime asjad, jätame hüvasti armsaks saanud Brianconiga ning sõidame Itaalia piiri äärde Montgenevre suusakuurordisse. Ei, me ei lähe sinna mäest alla laskma vaid hoopis mööda suusanõlvasid mäkke üles jooksma. Vaatamata sellele, et kõik osalejad on kohustuslikus korras esitanud enne võistlust kehtiva arstitõendi oma hea tervisliku seisundi kohta, otsustasid korraldajad siiski enne pika raja starti kontrollida kõikide sportlaste füüsilist vastupidavust. Nii tuli meil starti jõudmiseks kõndida/joosta 1700 meetrit poolvertikaal asendis otse mäkke. Ainuke lohutus oli see, et mingil hetkel peab ju alla tagasi ka tulema. Seda tehti põhimõtteliselt kahe etapiga. Esimene pikalt mööda jalgrada pidurdades ning teine vertikaalselt selja peal sõites mõned minutid.
Südapäevaks on võistlus läbi ning aeg võtta suund Prantsusmaa suuruselt teise linna, Lyoni suunas. Valime sõiduks Grand Alpi tee oma lummavate vaadetega läbi Col der Lautareti, La Grave ning de Bourg - d` Oisansi Grenoblesse ning sealt edasi Lyoni eeslinna Bronni, kus seame end kaheks viimaseks ööks sisse hotellis Kyriad Lyon Est - Bron Eurexpo Le cottage. 
13.päev
Täna on plaanis linnaekskursioon Lyonis, linnas mis oli kunagi roomlastele Gallia pealinnaks ning mille visiitkaardiks tänapäeval on toit. Et mitte raisata aega suurlinnas sihitult ringi sõitmisele ja kallite parkimiskohtade otsimisele, otsustame täna hoopis auto rahule jätta ja sõita linna trammi ja metrooga. Teadlikult saigi valitud selline ööbimine, kus võimalik kiiresti ja lihtsalt ühistranspordiga linna ja tagasi saada. Saone kaldal jalutades ei jõua kokku lugeda kohvikuid ja restorane, mis kõik valmis pakkuma sulle lisaks hõrkudele roogadele ka heal tasemel teenindust. Proovinud ära Lyoni kuulsate kokkade valmistatud kala,  suundume läbi vanalinna jalgsi üles Notre - Dame - de Fourviere basiilikasse, teadmata, et sinna üles on võimalik metroojaamast sõita ka funikulööriga. Üles jõudes on täpselt samasugune tunne nagu eile starti minnes. Basiilika ise on aga märkimisväärselt võimas.
Aeg kulus selles linnas kuidagi väga ruttu ning märkamatult on kätte jõudnud õhtu. Oma osa nõudis ka muidugi kohe metroost välja astudes mitme kilomeetri pikkune šopingu tänav,  kus meile tuntud nimedega kaubamajad kõik ilusasti reas ning loomulikult need mõnusad tänavakohvikud, kus aeg lihtsalt jääb seisma.
14.päev
Suundume Bronnist 30 minuti sõidu kaugusel asuvasse Lyoni Saint Exupery lennujaama, et tagastada auto ja teha seekord läbi kaheksa tunnine lennumaraton Lyon - Paris - Riga - Tallinn. Nagu ütleb vanasõna, kaks ilma kolmandata ei jää, siis olen päris kindel, et leiame jälle põhjust Prantsusmaale lennata. Olgu see siis mõni põnev võistlus või  lihtsalt Riviera päike. Au revoir!  Vaata rohkem pilte.

Postitas Riina




No comments:

Post a Comment